Suure suve algust näitav jaanipäev jäi selja taha. Märkimist väärib, kuidas inimkond on ajaloo hämarusesest tänapäevani tähistanud suvise päikeseseisaku aega rahvakogunemiste ja muistsel päikesepühal toimetatud kommete elushoidmisega.
Suur, kaugele nähtav tuli või väikesed lõkked, tants, laulud, kiiged ja üle tule hüppamine, söögid-joogid ja palju muud on kõik muiste elustähtsaks peetud rituaalide kauge kaja.
Maaharijad jälgisid ilma käiku. Olnud jaaniööl heinas palju sädelevaid jaaniussikesi näha, loodetud sügisel head viljasaaki; kui suured päevad (päikeseseisaku aeg) olid kuivad, nagu tänavu enamasti oli, pidi tulema kuiv suvi. Kui pärast pööripäeva sadas, polnud päikesekuivast juttugi
Vihm külma põhjakare tuulega vähendanud sügisel leivaviljasaaki; kustpoolt pööripäeval tuuled puhunud, sinna nad jäid kogu suveks.
Tuuled lõunast tõid sooja ja sajusema, põhjast aga jaheda ja kuivema suve.
Valitud vihjed kipuvad selleks suveks muutlike ilmade püsimist ennustama.
Soovitaks iga sooja kuiva aega kohe kasutada, pikema hea ilma ootamine võib tühja minna. Arvata, et meie seni valdavalt pilvealune jahedavõitu niiske ilm on tervitus Islandilt: kõrgusse paiskuv vulkaanituhk tekitab Atlandi ookeani avarustel pilvemasse, mis sobivas õhuvoolus pikki meie laiuskraade ida poole liiguvad.
Aasia palavus pääseb esialgu meid külastama vaid lõuna- ja läänetuulte korral.
Nädalavahetus tuleb ülekaalus pilvealune, kohati püsib õhutemperatuur ööpäev läbi ühetasa üle 15 kraadi, on niiske, kohati võib sadada, tulla äikest pagituultega. Järgmisel nädalal saab mõnepäevase kõrgrõhuala tõttu kuiva ilma, päeval päikesega sooja üle 20 kraadi.
Sellest hoiatus päevitajatele ja heinalistele: UV-indeks võib ebasoodsalt kõrgeks tõusta.
Öösel tekib jahedaga maapinnale külmkate või kohati ka pinnaudu, mis aiapidajatele tuska valmistab: soojalembelised köögiviljad võivad sellest põdema jääda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar