2008. aasta andmete põhjal koostatud analüüs näitab, et ligi pooled noorte vägivallajuhtumitest toimuvad tänaval või muudes avalikes kohtades. «Tänavavägivalla puhul on iseloomulikuks see, et suur osa kuritegudest pannakse toime grupis, samuti kasvatab avalikus kohas toimepandud kuritegude arvu alkoholi tarbimine,» rääkis justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Jako Salla.
Iga kolmas alaealiste vägivallajuhtum leidis aset koolis või muus lasteasutuses. «Suurem osa koolivägivalla juhtumitest toimus kaasõpilaste vahel ning sündmuste kirjeldustest oli näha, et üksteisele ei tehta haiget ainult koridoride pimedates nurkades, vaid tihti ka tundide ajal klassiruumis,» märkis Salla.
87 protsenti vägivallajuhtumitest pandi koolis toime poiste vahel, tüdrukutevahelisi juhtumeid oli kaheksa protsenti. Juhtumeid, kus rünnaku ohvriks langes koolidirektor või muu töötaja, sai 2008. aastal politseile teatavaks vaid mõni üksik.
Analüüsist selgus ka, et eesti keelt kõnelevate noorte osakaal vägivallakuritegude puhul oli 77%, vene keelt kõnelevate noorte puhul aga 23 protsenti. «Kui eesti noored panid suhteliselt enam vägivallategusid toime kooliruumides, siis venekeelsed noored tänavatel ning muudes avalikes kohtades,» tõi Salla välja.
Oluline erinevus on tema sõnul ka see, et eesti noorte seas oli vägivalda kasutanud tüdrukuid 12 protsenti, vene noorte seas aga seitsme protsendipunkti võrra enam.
Näiteid koolivägivalla juhtumitest:
15.02.2008 lõi poiss tööõpetuse tunnis koolikaaslast tooliga ja vigastas teda.
11.02.2008 lõi poiss Tallinna koolis matemaatika tunnis klassikaaslast riidepuuga pähe.
08.10. 2008 põletas Priit gümnaasiumi territooriumil vahetunni ajal koolikaaslast tikuga lõua alt, tekitades kannatanule valu ja põletushaavu.
03.12.2008 kallati poisile riietusruumis tema koolikoti sees olnud joogi sisse uriini, mida ta jõi hiljem koos oma õega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar